Õpileping

Õpileping

Teema:
Soovin saada teada, milliseid erinevat tüüpi IKT-vahendeid on olemas ning kuidas neid kasutada.
Kuna IKT-valdkond on mulle praktiliselt võõras, pean lisaks viima end kurssi asjadega, mis paljudele on kindlasti elementaarsed – näiteks Google Drive.
Soovin õppida animatsiooni.

Eesmärgid:
Nappide teadmiste tõttu on raske paika panna ka konkreetseid eesmärke, mille saavutamist oleks võimalik kontrollida. Siiski:
kursuse lõpuks
1) haldan vabalt vähemalt üht digitaalse arengumapi loomiseks sobivat keskkonda, näiteks WordPress
2) tean ja oskan kasutada erinevat tüüpi IKT-vahendeid töös lasteaialastega
3) olen sooritanud kõik kodutööd positiivsele tulemusele ja nendest õppinud

Üldises plaanis soovin end digivaldkonnas pädevamana tunda, et rakendada seda paremini nii enda huvides kui ka tööl, peale selle osata kasvatada oma ja lasteaialastes suhtumist digimaailma kui abilisse, mitte ainult meelelahutusvõimalusse.

Strateegiad:
1) kui puutun kokku tundmatu või huvipakkuva teemaga ( või mõistega), kasutan otsingumootori (tõenäoliselt Google) abi, et leida veebist selgitavat materjali
2) püüan osaleda kõigis loengutes, et saada maksimaalselt informatsiooni ja toimuvaga paremini kursis olla
3) teen ära iseseisvad tööd tasemel, millega jään rahule, sest tunnen, et olen midagi õppinud ja paremini seekord ei suuda
4) kimbatusse sattudes pöördun kursusekaaslaste, õppejõu või muu pädevama isiku poole
5) püüan õpitut rakendada tööl ja kodus
6) loen kohustuslikku kirjandust

Vahendid/ressursid:
Inimesed:
• kursusekaaslased – suhtleme facebooki grupis, telefoni teel, kohtume koolis või mujal
• perekond – digimaailmas on kogu pere minust pädevam
• õppejõud – eelistatavalt esitan küsimusi loengus
• töökaaslased – suhtleme tööl olles, facebooki kaudu või telefoni teel
Materjalid:
• loengutest
• õppejõudude poolt õpikeskkondades jagatud
• veebist (linkidelt või märksõnade abil)
• andmebaasidest
• raamatukogudest
Tehnoloogia:
• isiklik nutitelefon
• kodune lauaarvuti
• isiklik sülearvuti
• töökohas on võimalik kasutada Beeboti

Hindamine:
Kontrollimatu kriteeriumina soovin kursuse lõppedes tunda, et oskan rohkem kui kursuse alguses, olen digivaldkonnas enesekindlam ja altim IKT vahendeid kasutama.
Püstitatud eesmärgid loen saavutatuks, kui:
1) haldan vabalt vähemalt üht digitaalse arengumapi loomiseks sobivat keskkonda, näiteks WordPressi, ja oskan selle tõestuseks luua etteantud tingimustele vastava ajaveebi, juhendmaterjale oluliselt vajamata
2) oskan planeerida ja läbi viia eesmärgistatud tegevusi lasteaialastega, kasutades IKT-vahendeid
3) olen sooritanud kõik kodutööd positiivsele tulemusele ja nendest piisavalt õppinud, et osata juhendada teisi sarnaste ülesannete täitmisel

Refleksioon:  Vaadates üle eelnevalt kirjutatu, saan öelda, et olen tutvunud erinevate IKT-vahenditega ning neid ka kasutanud. Mul on nüüd kogemus GPS-kunstiga, olen katsetanud animatsiooni. Praktikumis sain tuttavaks  Blue-Boti, Bee-Boti, Ozoboti, Sphero, Makey-Makey ning Dashi ja Dotiga. Beeboti ja Ozoboti olen rakendanud ka töö juures lastele kavandatud õppetegevuses. Teisi veel mitte. QR-koode kasutades tegime koostöös kursusekaaslasest rühmaõpetajaga lastele selle aasta advendikalendri.  Kavatsen hankida Octagon 4D kaardid, mille avastamise üle on mul hea meel. Tulevikuplaaniks seaksin saadud teadmiste kordamise, kinnistamise ja rakendamise, lisades ka uusi teadmisi.

Olen nüüd tuttav ka Google Drive’iga ja mõistan, et oli veidi lihtsameelne panna õpilepingusse kirja plaan end sellega kurssi viia. Paraku vastas see õpilepingut koostades minu tasemele. Praegu olen proovinud selle mitmeid võimalusi nii andmete käepärast hoidmiseks kui koostöö tegemiseks. Nende asjatundlik kasutamine vajab jätkuvat harjutamist.

Toona püstitasin endale kolm eesmärki. Siin nad on.

1) haldan vabalt vähemalt üht digitaalse arengumapi loomiseks sobivat keskkonda, näiteks WordPress
2) tean ja oskan kasutada erinevat tüüpi IKT-vahendeid töös lasteaialastega
3) olen sooritanud kõik kodutööd positiivsele tulemusele ja nendest õppinud

Kuidas kommenteerin? Digitaalse arengumapi loomiseks sobivatest keskkondadest olengi seni kasutanud ainult WordPressi, teistega tuvumiseks pole mahti olnud. Öeldakse küll, et kui aega pole , tuleb aega lihtsalt võtta, aga…  🙂 Ja sellegi kohta ei ütle ma kindlasti, et seda vabalt haldan, kuid VABAMALT kindlasti kui alguses. Seega seatud eesmärk jääb jätkuvalt täitmiseks.

IKT vahendite kasutamises töös lasteaialastega on esimesed sammud tehtud, kuid pikk tee on veel minna. Positiivsena  tooksin välja endisest suurema valmisoleku IKT-vahendite katsetamiseks ja kasutamiseks.

Kodutööde koha pealt ütleksin, et jah, ma olen nad teinud ja esitanud, suurema osa vist isegi õigeaegselt. Kas sooritused on olnud positiivsed, pole veel teada, kuid kindlasti olen ma nendest õppinud.

Planeeritud strateegiatest olen usinalt kasutanud esimest ehk selgitava lisamaterjali otsimist internetist.  Samuti olen osalenud kõigis loengutes. Iseseisvaid töid tehes olen oma võimete kohaselt pingutanud. (Võib-olla mõne töö lõpus  teema liiga lühidalt kokku võtnud.) Veidi raskem on olnud teistelt abi küsimine. Esiteks ei taha teiste aega väga palju kulutada. Teiseks ei ole pädevamad isikud alati väga altid selgitama (mis omakorda vähendab minu valmisolekut küsida). Mõnikord jällegi on raskusi selgitustest arusaamisega, aga väga pikalt ei taha teise inimese kannatust ju proovile panna, nii jääbki puretav pähkel vahel lõpuni katki hammustamata.

Õpitut rakendanud veidi olen, kuid see on olnud pigem juhuslik kui  regulaarne ja eesmärgistatud tegevus. Kohustuslikku kirjandust selle aine raames konkreetselt üles ei antud ja omal initsiatiivil ma seda lugenud ei ole, seega viimane planeeritud strateegiatest saab tulemuseks nulli. Kui mitte arvestada isiklikust huvist ja ülesannete täitmiseks veebist otsitud ja loetud materjale.

Vahendite/ressursside all nimetatust olen peamiselt toetunud inimestele (kursusekaaslased ja perekond-sõbrad rohkem, töökaaslased vähem. Õppejõudude poole olen pöördunud loengutes, püüdes nende vaba aja puutumatuks jätta) ja tehnoloogiale  (kõik nimetatud vahendid on leidnud rakendust).

Materjalide all olen nimetanud loenguid, õppejõu poolt jagatavaid materjale, veebi, andmebaase, raamatukogu. Nende seast loen enda puhul kõige nõrgemaks andmebaaside kasutamise, sealt materjali leidmise. Tõenäoliselt peaksin koostama endale konspekti erinevate andmebaaside ja nende kasutamise kohta.

Reaalselt esitatavaid (nt loengutes) ja füüsilisel kujul olemasolevaid materjale ( nt raamatukogudes) on lihtsam hallata ning leida. Loengust saadavate materjalide puhul võib vaid vahel juhtuda, et loengus on kõik arusaadav, hiljem enam mitte nii väga. Miski on ununenud, miski jäänud üles märkimata ja see tekitab veidi segadust, mida on enamasti võimalik teistelt uurides selgitada. Edaspidi tahaksin planeerida oma aega nii, et jõuan konspekti üle vaadata piisavalt kiiresti, et oskaksin seda veel täiendada ja parandada. Üldse tasub märkmete tegemisele rohkem rõhku panna.

Enese hindamiseks olen seadnud põhimõtteliselt neli kriteeriumit. Kolm neist on niiöelda kontrollitavad ja olen neid mingil määral refleksioonis juba puudutanud.

Digitaalse arengumapi koostamist võimaldava keskkonna tundmine – parem kui kursust alustades, mil ma polnud sellist keskkonda ise veel üldse katsetanud. Ajaveebi loomine – tõenäoliselt saaksin sellega nüüd mõnevõrra kiiremini hakkama, kui tookord, mil see ülesandeks oli.

IKT vahendeid kaasavate eesmärgistatud tegevuste planeerimine ja läbiviimine lasteaialastega – saan sellega hakkama, kuid arendamist vajab tegevuste mitmekülgsus, erinevate vahendite rakendamisoskus.

Kodutöödest õppimine niivõrd, et sellest piisaks teiste juhendamiseks sarnaste ülesannete täitmisel – juhendamine kõlab ehk pisut liiga enesekindlalt.  Kindlasti oskaksin nõu anda, suunata, toetada ja ülesanne  saaks tehtud vähemalt minu soorituse tasemel.

Veel ühe kriteeriumina, mida ei saa väliselt kontrollida, soovisin kursuse lõppedes tunda ennast digimaailmas enesekindlama ja pädevamana, rohkem valmis IKT vahendeid kasutama.  Iseendaga võrreldes loen kriteeriumi täidetuks. Kuigi olen jätkuvalt veidi ebakindel ja “tean, et ma midagi ei tea”, tunnen siiski, et oskan nüüd rohkem kui kursust alustades, silmaring kõnealuses teemas on laiem ja mõtlemine avatum.

Kursus andis mulle palju uusi teadmisi. Mulle sobis, et praktikumid olid üles ehitatud grupitöödena, sest nii ei tekkinud sooritusärevust, sai üksteisega nõu pidada ja ideid ülesannete täitmiseks tekkis rohkem. Ka oli hea, et erinevaid asju sai ise katsetada  ja kogeda (näiteks erinevad robotid, GPS-kunst), sest see andis võimaluse veenduda, et ma saan hakkama, ja tunda, milliseid emotsioone võib tegevus tekitada, kuidas selle käigus võib koonduda tähelepanu jne.

Palju tööd on mul teha IKT vahendite teadmise-tundmise vallas, terminoloogia vajab viimistlemist, samuti on nõrgad tehnilised oskused. Tugevusena (küll mitte otseselt IKT-valdkonnas) nimetaksin võimaluste leidmist vahendite õppetegevustesse põimimisel ehk siis “lugude” loomist  – mängude väljamõtlemist, et vahendeid kasutada.